Kasulik

22
02 / 17

Katri Paas-Mohando kommenteerib uut tarbijakaitseseadust ning annab ülevaate olulisematest muudatustest

Vandeadvokaat Katri Paas-Mohando kommenteerib Delovõje Vedomosti väljaandes Seadusandlus (Законодательство) 2016. aastal jõustunud uut tarbijakaitseseadust ning annab ülevaate olulisematest muudatustest.

17
02 / 17

Peamised vaidluspunktid tuuleparkide rajamisel

Tuulepargi rajamisega kaasneb tihti kohalike elanike ja keskkonnaorganisatsioonide vastasseis, mis võib lõppeda kohtuvaidlusega. Kahes oma 2016. a otsuses selgitas Riigikohus mitut olulist küsimust, mis on kindlasti tähtsad ka tulevaste tuuleparkide rajamisel ja vaidlustamisel.

17
02 / 17

Kas tehnovõrkude talumistasud suurenevad?

On valminud tehnovõrkude talumistasu seaduse eelnõu, mida reklaamitakse kui seadusandlikku vahendit tulemaks toime senise ebaühtlase ja ebaselge talumistasu praktikaga ning ebapiisava suurusega talumistasu probleemidega. Kas eelnõu ka tegelikult neid probleeme lahendab või tekitaks eelnõu praegusel kujul vastuvõtmine hoopis probleeme juurde?

17
02 / 17

Kes vastutab maagaasi mõõtmise tingimuste erinevusest tekkiva koguse vahe eest?

Maagaasi mõõtmise tulemused sõltuvad temperatuurist ja rõhust. Seetõttu võib gaasivõrku siseneva ja sealt väljuva gaasi kogus erineda juhul, kui koguse mõõtmise tingimusi ei korrigeerita üheselt kokkulepitud tingimuste kohaselt. Kes vastutab selle erinevuse eest, kas gaasimüüja, võrguettevõtja või hoopis tarbija? Riigikohtu hiljutine lahend (3-2-1-16-16) Eesti Gaasi ja Tallinngaasi vaidluses loob selles osas selgust.

17
02 / 17

Maagaasi aktsiisi tõstmine kobarseadusega. Probleemid ja lahendused

Eelmise aasta lõpus võeti vastu nn kobarseadus, millega muu hulgas tõsteti gaasiaktsiisi. Miks oli aktsiisi tõstmine õiguslikult problemaatiline ja kuidas saaksid ettevõtjad selle vastu võidelda?

17
02 / 17

Millega arvestada ühisarvele üleminekul?

Alates 1. jaanuarist 2017 on kõikidel elektrimüüjatel võimalus esitada elektrienergia ja võrguteenuse eest ühisarve oma klientidele, kes asuvad Elektrilevi võrgupiirkonnas. Selleks sõlmib elektrimüüja Elektrileviga võrguteenuste arvete esitamise lepingu (võrguarveldusleping). Mitu elektrimüüjat on lepingu juba sõlminud ning teavitanud kliente ühisarve esitamisest alates veebruarist 2017. Mida kujutab võrguarveldusleping endast õiguslikult? Millised õigussuhted ja kelle vahel võrguarvelduslepingu sõlmimisel tekivad? Millega peavad elektrimüüjad arvestama? Kas ühisarvele üle minnes peab elektrimüüja muutma oma tüüptingimusi?

/5