Kes vastutab maagaasi mõõtmise tingimuste erinevusest tekkiva koguse vahe eest?

17
02 / 17

Katri Paas-Mohando, vandeadvokaat

Maagaasi mõõtmise tulemused sõltuvad temperatuurist ja rõhust. Seetõttu võib gaasivõrku siseneva ja sealt väljuva gaasi kogus erineda juhul, kui koguse mõõtmise tingimusi ei korrigeerita üheselt kokkulepitud tingimuste kohaselt. Kes vastutab selle erinevuse eest, kas gaasimüüja, võrguettevõtja või hoopis tarbija? Riigikohtu hiljutine lahend (3-2-1-16-16) Eesti Gaasi ja Tallinngaasi vaidluses loob selles osas selgust.

Vaidlusaluses juhtumis tegutses AS Eesti Gaas gaasimüüjana. Tema müüdava gaasi viisid tarbijani AS Gaasivõrgud, kes juhtis gaasi OÜ Tallinngaasi võrgu liitumispunktini, ja Tallinngaas, kes viis gaasi sealt edasi lõpptarbijatele Tallinnas Nõmme linnaosas kahes võrgupiirkonnas. Vaidlus tekkis sellest, et sisendmõõtepunkti näidud ei kattu alati Tallinngaasi võrgust väljuva, lõpptarbijale üleantud gaasi kogusega väljundmõõtepunktis, sest mõõtmistingimused on erinevad. Eesti Gaas nõudis Tallinngaasilt aastate jooksul tekkinud vahe hüvitamist summas 7866 eurot. Kuigi vaidlusaluse summa suurus ei olnud kuigi suur, oli tegu pigem põhimõttelise tähtsusega vaidlusega.

Kohtud jätsid Eesti Gaasi nõude rahuldamata kõigis kolmes kohtuastmes, leides, et Tallinngaas ei pea gaasimüüjale mõõtetingimuste erinevusest tekkinud vahet hüvitama. Riigikohtu otsusest tuleneb aga olulisi lisaselgitusi gaasimüüja ja võrguettevõtja suhete kohta.

Esmalt selgitas Riigikohus, et kuna gaasimüüja ja võrguettevõtja ei ole omavahel sõlminud lepingut, on nende vahel seadusest tulenev võlasuhe, mille põhisisu on gaasimüüja kohustus varustada võrguettevõtja piisavas koguses gaasiga, võimaldamaks võrguettevõtjal tagada tarbijate gaasiga varustamise kohustuse täitmine. Kohus rõhutas, et gaasimüüja ja võrguettevõtja vahel ei ole müügisuhet ega müügisuhtelaadset suhet, nagu olid leidnud alama astme kohtud.

Riigikohus möönis, et võrguettevõtja vastutab oma võrgu toimimise ja korrasoleku eest ning seega ka võimaliku gaasikao eest. Praegusel juhul ei olnud aga tuvastatav, et võrguettevõtja oleks oma kohustust rikkunud. Tuvastatud oli ainult see, et sisend- ja väljundmõõtepunktide andmed ei ole objektiivselt võrreldavad. Kuid kuna seadus ei näe ette, millistel tingimustel tuleb tarbijatele müüdava gaasi kogust mõõta, siis ei riku võrguettevõtja oma kohustusi, mõõtes võrgust väljuva (st tarbijale müüdava) gaasi kogust teistel tingimustel kui need, millega mõõdetakse tema võrku siseneva gaasi kogust.

Sellises olukorras ei saa tuletada mõõtmistulemuste korrigeerimise kohustust näiteks sellest, et teised ettevõtjad rakendavad korrigeerimist, et gaasiaktsiisi suuruse arvestamiseks kasutatakse korrigeerimist (st gaasikoguste teisendamist temperatuurile 20°C absoluutse rõhuga 1,01325 baari) või et seda korrigeerimist teostatakse välisriikides. Korrigeerimiskohustus esineks üksnes juhul, kui pooled oleksid selles kokku leppinud.

Seega on Riigikohtu otsuse alusel selge, et seadusest tuleneva ebaselguse eest tarbijale müüdava maagaasi koguse mõõtmistingimustes lasub vastutus üksnes gaasimüüjal ja ainus võimalus nõuda korrigeerimist on võtta aluseks võrguettevõtjaga sõlmitud kokkulepe. Tekkiva kaoga peab gaasimüüja müüdava maagaasi hinnastamisel arvestama. Seega maksab lõppastmes tarbija selle kao kinni gaasi kõrgema hinnana.