Millega arvestada ühisarvele üleminekul?

17
02 / 17

Anu Sander, vandeadvokaat

Alates 1. jaanuarist 2017 on kõikidel elektrimüüjatel võimalus esitada elektrienergia ja võrguteenuse eest ühisarve oma klientidele, kes asuvad Elektrilevi võrgupiirkonnas. Selleks sõlmib elektrimüüja Elektrileviga võrguteenuste arvete esitamise lepingu (võrguarveldusleping). Mitu elektrimüüjat on lepingu juba sõlminud ning teavitanud kliente ühisarve esitamisest alates veebruarist 2017. Mida kujutab võrguarveldusleping endast õiguslikult? Millised õigussuhted ja kelle vahel võrguarvelduslepingu sõlmimisel tekivad? Millega peavad elektrimüüjad arvestama? Kas ühisarvele üle minnes peab elektrimüüja muutma oma tüüptingimusi?

Võrguarveldusleping on kompleksne leping, mis sisaldab õiguslikus mõttes mitut erinevat lepingut. Nende seas on muu hulgas nõude müügileping, selle täitmiseks sõlmitud nõude loovutamise leping, arveldamise kohustuse tasuta võõrandamise ja kohustuse üleandmise leping. Nõude müügilepinguga võtab Elektrilevi kohustuse võõrandada elektrimüüjale tasunõuded elektrituruseaduse § 65 lg 1 punktides 3 ja 4 nimetatud võrguteenuste eest, mis tulenevad Elektrilevi ja tema kliendi vahel sõlmitud võrgulepingust ning tekivad pärast võrguarvelduslepingu sõlmimist. Elektrimüüja võtab kohustuse maksta Elektrilevile võõrandatud nõuete eest tasu nõuete koondsummas.

Sama lepinguga toimub ka võrguteenuse tasunõuete loovutamine. Nõude loovutamise leping on käsutustehing, millega muudetakse olemasoleva nõudeõiguse kuuluvust. Võrguarvelduslepingu tüüptingimustes on sätestatud tulevikus tekkivate võrguteenuse tasunõuete käsutamine selliselt, et elektrimüüja omandab iga arveldusperioodi tasunõuded arveldusperioodile järgneva kuu 1. kuupäeva seisuga (p 12).

Kuivõrd loovutamine puudutab tulevikus tekkivaid tasunõudeid ja need lähevad elektrimüüjale üle enne arveldamist, siis annab Elektrilevi võrguarvelduslepinguga elektrimüüjale üle ka tasunõuete arveldamise kohustuse (kohustuse ülevõtmise leping). Võrguarvelduslepingu tüüptingimustest tulenevalt ei maksa Elektrilevi seejuures elektrimüüjale tasu arveldamise kohustuse täitmise eest ega hüvita sellega seonduvaid kulutusi (p 5.12).

Elektrimüüja jaoks on esiteks oluline mõista, et Elektrilevilt omandatud võrguteenuse tasu nõuet ja selle arveldamist jääb kliendi suhtes reguleerima võrguleping koos selle osaks olevate Elektrilevi tüüptingimustega. Võrguarvelduslepingu tüüptingimustes on samuti esile toodud, et elektrimüüja lähtub kliendi teenindamisel võrgulepingu tüüptingimuste asjakohastest tingimustest (p 8.8).

Võrguarvelduslepingu sõlmimisega tekib seega olukord, kus ühisarve 1) elektrienergia osa reguleerib elektrimüüja ja kliendi vahel sõlmitud elektrileping koos selle osaks olevate tüüptingimustega ning 2) võrguteenuse osa reguleerib Elektrilevi ja kliendi vahel sõlmitud võrguleping koos Elektrilevi võrgulepingu tüüptingimustega ning samuti võrguarveldusleping. Elektrimüüja jaoks tähendab see seda, et ta peaks Elektrilevi võrgulepingu tüüptingimustega arvete esitamist ja tasumist puudutavas osas võrdlema oma elektrilepingu tüüptingimusi ning vajaduse korral viimaseid muutma selliselt, et elektrienergia tasu arveldamise ja maksmisega seonduv ühtiks võrgulepingu tüüptingimustes sätestatuga. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus ühisarve eri osadele rakendub erinev regulatsioon.

Nii näiteks näevad Elektrilevi võrgulepingu tüüptingimused ette, et juriidilisest isikust klient peab maksma viivist õigeaegselt tasumata summalt 0,1% päevas ning füüsilisest isikust ostja 0,07% päevas. Kui elektrilepingu tüüptingimustes on sätestatud sellest kõrgem määr, siis ühisarve võrguteenuse osale seda rakendada ei saaks. Madalamat määra saab rakendada, kuid arvestades, et elektrimüüjal endal on kohustus tasuda võrguarvelduslepingu kohaselt viivist õigeaegselt tasumata summalt 0,1% päevas, võiks kaaluda pigem viivisemäära tõstmist. Pealegi oleks ilmselt üsna tülikas rakendada ühisarve eri osadele erinevat viivisemäära. Sellest lähtuvalt võiks elektrimüüjad oma elektrilepingu tüüptingimustes sätestada samasuguse viivisemäära nagu Elektrilevi võrgulepingu tüüptingimustes ning selliselt rakendada ühisarvele tervikuna sama viivisemäära.

Elektrimüüja jaoks on tähtis arvestada veel sellega, et võrguarvelduslepingut sõlmides võtab ta täielikult enda kanda omandatud võrguteenuse tasunõuete klientidelt sissenõudmise riski. Osaliselt maandab seda riski võrguarvelduslepingust elektrimüüjale tulenev õigus taotleda Elektrilevilt kliendi tarbimiskoha võrguühenduse katkestamist juhul, kui klient on jätnud võrguteenuse eest maksmata.

Siin tasub tähele panna, et võrguühendust on võimalik katkestada ainult võrguteenuse tasu võlgnevuse korral. Elektrimüüja ei saa taotleda võrguühenduse katkestamist põhjusel, et klient on jätnud tasumata ühisarvel kajastuva elektrienergia eest. Kas klient saab ühisarvet osaliselt tasudes määrata, et ta maksab talle esitatud arvest üksnes võrguteenust puudutava osa? Elektrilevi võrgulepingu tüüptingimustes sätestatakse, et laekunud summast loetakse esmalt kaetuks tehtud kulutused, viivised, intressid ja leppetrahv ning seejärel põhikohustus, kuid põhikohustuse tasumisel on kliendil õigus määrata, missuguse põhikohustuse täitmiseks makse teostati.

Samas sätestatakse võlaõigusseadusega, et kui võlgniku kohustused ei ole võrdselt tagatud, ei või ta määrata, et täidab paremini tagatud kohustuse. Seaduses ei täpsustata, mida „parem tagatus“ täpselt tähendab, aga on võimalik, et võrguteenuse tasunõuet saab pidada paremini tagatuks kui elektrienergia tasunõuet põhjusel, et võrguteenuse eest maksmata jätmise korral saab võrguühenduse katkestada.

Osa ühisarvega liitunud elektrimüüjatest on elektrilepingu tüüptingimustes välistanud kliendi valikuõiguse ja reguleerinud täitmist erinevate kohustuste katteks selliselt, et elektrilepingust tulenev põhikohustus loetakse täidetuks enne kui võrgulepingust tulenev põhikohustus. Seda võiks soovitada kõigile ühisarvega liituvatele elektrimüüjatele, kuid seejuures tuleb arvestada, et sellise tingimuse kehtivus elektrilepingu tüüptingimustes on mõnevõrra vaieldav. Kindlam oleks, kui Elektrilevi muudaks võrgulepingu tüüptingimusi selliselt, et kliendi valikuõigus välistataks ja kehtestataks tingimus, mis arvestaks võrguarvelduslepingu sõlminud elektrimüüjate põhjendatud huvidega.